Käsnkõrvits silinderjas (ruljas luffa)

On kaks botaanilist liiki: ribiline luffa (Luffa acutangula) ja silinderjas luffa (Luffa cylindrica) e. käsnkõrvits.
Esimest kasvatatakse peamiselt viljade eesmärgil, mida pooltoorena kasutatakse kui tavalisi kurke.
Käsnkõrvitsa noored viljad on samuti söödavad, kuid suve lõpuks nad puituvad, kuivavad, ning neist valmistatakse pesukäsnasid või erinevaid dekoratiivelemente.
Kui te soovite kasvatada käsnkõrvitsat pesukäsna saamise eesmärgil, tuleb seemned istikute saamiseks maha külvata juba jaanuaris.
Söödavate viljade saamiseks külvatakse nii ühe, kui ka teise liigi seemned istikute saamiseks aprillis.
Tuleb meeles pidada, et luffa ei armasta ümberistutamist, seepärast tuleb seemned külvata sellisesse nõusse, kust saab istiku välja võtta koos mullapalliga.
Enne külvi leotatakse seemneid soojas vees kolm ööpäeva. Nii, kui nad pragunevad, tuleb kohe külvata potti, mis paigutatakse aknalauale.
Tõusmed ilmuvad tavaliselt viie- kuue päeva pärast. Peale öökülmaohu möödumist istutatakse taimed alalisele kasvukohale.
Luffa seemned võib mai alguses külvata ka otse avamaale, samuti eelnevalt kolm päeva soojas vees leotatuna. Külvisügavus 4-5 cm.
Kasvukoha valikul tuleb eelistada päikeselist, hea õhustatusega, tuulte eest kaitstud kasvukohta, kus on viljakas muld.
Kultuuri hooldus ei ole keeruline ja seisneb mulla kobestamises ja umbrohtude eemaldamises.
Kuna luffa juuresüsteem on küllaltki nõrk, ja paikneb mulla pealmises kihis, lehed aga kasutavad palju niiskust, vajavad taimed nädalas kord- kaks kastmist.
Augusti lõpus tuleb vee andmist vähendada, et pidurdada vegetatsiooniperioodi ja kiirendada viljade valmimist.
Viljade valmimist aitab kiirendada ka peavõrse ja külgvõrsete kärpimine. Käsnkõrvitsal jäetakse tavaliselt taime külge 6-7 vilja, ribilisel luffal aga 10-12 vilja.